Veerenni Villad kesklinna roheluses!

Veerenni Villad kesklinna roheluses!

Veerenni Residentsid aadressil Kauna tn 3a paiknevad Tallinna linnasüdames, Veerenni miljööväärtuslikus keskkonnas, kus enamik naabruskonna maju on ehitatud pea sada aastat tagasi.

Veerenni Residentside kinnistu ei piirne ühestki küljest tänavaga, mis tagab elanikele suure privaatsuse ning omaette olemise tunde.

Vaid kiviviske kaugusel asub valgustatud jalgradade, mänguplatside ronimispuude ja liumägedega vaikne park.

• Veerenni aedlinnaosas, sügavale sisehoovi peidetult, seisavad kaks uut 3+1 Arhitektide projekteeritud elumaja. Väga lakoonilised, ilma ilustusteta, oma värvikamate naabrite varju hoidvad – ent siiski on neid võimatu mitte märgata.
• Projektiga töötas suur tiim: Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Ilmar Valdur, Pirko Võmma, kes lõid kortermajad, mille kahel ainsal korteril on oma sissepääs väljast, mis muudab nad pigem eramajadeks koos oma välisterrassi ja oma õuealaga.
• Päike ja vaated on elamu puhul arhitektide meelest üheks tähtsamaks kriteeriumiks, mida jälgida. Nii avanevad mõlema hoone kõikide korterite elutoad lõunasse ja läände.

• Lisaks on hoonete tubadest väga erimõõdulised vaated kõikidesse ilmakaartesse – ent privaatne asukoht tähendab, et uudishimulikud pilgud nendest akendest sisse vaatama ei eksi.
• “Kuna Kauna 3a elamud asuvad kvartali sees, siis me kujutasime neid ette, nagu inimest riietuse puhul ilma mantlita, ilma kõige välimise kihita, rohkem nagu särgi väel, ilma liigse pidulikkusetta ja dekoorita ning rohkem paljastavamana,” ütles arhitekt Markus Kaasik.
• Puit oli selles piirkonnas ja eriti keset aeda peidetud maja puhul esimene ja ainus välisviimistluse mõte. Maja energiasäästlikkus oli samuti väga oluline kriteerium, see mõjutas nii materjalide kui ka uste-akende valikut – viimased on kolmekordsed puitparkettaknad.

• Juba projekteerimise algfaasist alates tehti väga tihedat koostööd sisearhitekt Annika Lillega, sest sooviks oli luua hästi toimiv funktsionaalne skeem, kus hoolimata ruumilistest piirangutest oleks igal pool õiges kohas piisavalt ruumi.
• Kuna korteri või eramu kõige väiksemaks konkreetse funktsiooniga ühikuks on asjad nagu pliit, külmutuskapp, esikukapp, kamin, söögilaud, diivan, voodi jne, siis mõnes mõttes nendega kaasnevast ruumivajadusest lähtuvalt arhitektid siseruumi loovadki.
• Selle maja puhul oli juba ehituse alguseks selge, kus seisavad kaminad, millise akna alla söögilaud või kus hakkab seisma öökapp lugemislambiga. Avarus ja valgusküllasus olid peamised märksõnad, mida Annika Lill mõlema korteri interjööri loomisel silmas pidas.

• Majades on maaküte ja põrandakütte paigaldamine tähendas lisaks soojadele põrandatele ka võimalus teha põrandani ulatuvaid aknaid.
• Nii on korteris suured aknad, mille juurde jalutamist ja välja vaatamist ei takista miski, soojust ja veelgi valgust lisav kamin – oluline oli luua hea atmosfäär ja lasta esile tõusta maja kaunil arhitektuuril.

Vundament: raudbetoonist plaatvundament.

Välis- ja vaheseinad: täisbetoneeritud õõnesplokid.

Vahelaed: valatud monoliitbetoonist.

Välisviimistlus: raudsulfaadiga viimistletud lehiselaudis.

Aknad: 3x klaaspaketiga puitaknad. Ii korruse akende ees turvaklaasid.

Uksed: välisuksed on 3x klaaspaketiga, siseuksed spoonkattega puituksed.

Terrassi ja rõdu viimistlus: süvaimmutatud lehiselaudis.

Piirded: kuumtsingitud terasest.

Energiaklass: B

Küte: küttekulude minimeerimiseks on kõikides korterite ruumides vesipõrandaküte, mis töötab maakütte baasil. Iga korteri panipaigas paikneb oma BOSCH maakütteagregaat, mis on ühendatud kahe 85-87 m sügavuse suletud kontuuriga maasoojuspuurauguga, mis tagab efektiivseima soojusvahetuse.

Ventilatsioon: igal korteril on ruumide õhu vahetuse tagamiseks oma soojustagastiga sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem.

Lisavõimalused: kõikidel korteritel on paigaldatud valvesignalisatsiooni kaabeldus ja tsentraalse tolmuimeja torustiku